Mis edasi? Järgmisena võtsimegi ühendust Tiit Sillaga, kes oli peale suvepuhkust hea meelega nõus kohtuma ning jõudumööda meid aitama. Ta kirjeldas ka, et algselt oli vaateplatvormi kontseptsioonis mõeldud nii, et inimesed ise toovad sinna metalljalgadega toolid, mida saab siis ketiga piirde külge keevitada (ikka selleks, et nad liiga kiiresti ära ei kaoks) :). Aga meie rõõmuks oli ta avatud ka uutele ideedele.

Septembri keskel alustasime siis konkreetsemat koostööd. Olime selleks ajaks saatnud Tiidule oma mõtteid ning leitud pilte erinevatest pinkidest, et oleks, mille vahel valida. Ka Tiit ise asus joonistama. 

Vahetasime mõnda aega infot meilitsi, telefonitsi, saime kokku. Põhiline eestvedaja ja kokkusaamiste korraldaja oli Mirjam, kes meie kokkusaamisi kenasti ka protokollis. Tänu sellele, et Mirjam seda järjekindlalt tegi, on nüüd, kust "sõrmega järge ajada" ning fakte täpsustada! Aitäh Sulle, Mirjam!:)

Järgmine  asine töökoosolek toimus 21. novembril 2014 AHHAA-s, kus vaadati Tiiu pingi eskiise ning arutati edasist tegevuskava.
Eelnevalt käis pingi teemadel pikk ja tihe kirjavahetus töögrupi sees. E-kirja teel seetõttu, et oleme suhteliselt hõivatud oma igapäevatööde ja -tegemistega ning kokkusaamiste asemel oleme kasutanud erinevaid tehnilisi võimalusi operatiivseks info edastamiseks-vahetamiseks. Võimalike pingivariantide üle avaldati arvamust ja diskuteeriti. See oli väga põnev osa kogu protsessist, vähemalt mulle, neis asjus üsna võhikule)!:) 
Niisiis, sel koosolekul osalesid lisaks AHHAA inimestele ja Tiit Sillale Mirjam, Hemi, Merje. Mina ise sellest kahjuks osa võtta ei saanud, kuna osalesin samal päeval tööalasel koolitusel. Leppisime aga juba varem sama päeva õhtuks Mirjami, Hemi ja Merjega kokku nn jätkukoosoleku ning meiega liitus ka Lagle. Saime osalenutelt väga põhjaliku ülevaate koosolekul toimunust ning järgnevalt plaanitavatest sammudest. Tundus järjest tõenäolisem, et pink tuleb!!!